Ristiku 28 ja Õle 27-27a kõrvalkinnistute ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse. 1906. aastal esitas härra K. Tulven linnavalitsusele palve ühekorruselise puitelamu ehitamiseks aadressil Oskari 6 (tänapäeval Ristiku 28, ajalooline kinnistu nr 2199). Projekt sisaldas ka puitpesulat ja garaaži. Nii elamu kui ka abihooned on hiljem korduvalt ümber ehitatud. Järgmiseks maja ja kinnistu omanikuks sai ettevõtja Johannes Oha, kes asutas seal eduka savipoti tööstuse. Alates 1909. aastast taotles uus omanik mitu korda linnavalitsuselt lube juurdeehitiste lisamiseks. Samuti ostis Oha ka kõrval oleva krundi nr 2372 ja liitis kokku need mõlemad 1922. aastal üheks võrdlemisi suureks kinnistuks (edasi ühe numbri all 2199). Samal aastal tellis ta insener Aleksander Bürgerilt projekti kahele hoonele: hobusetalli-vankrikuuri ja katusealuse ehitamiseks ühendatud kinnistu keskele (vt LISA 2, joonis 1). Mõlemal hoonel oli iseloomulik pultkatus ning hobusetall-vankrikuuril äratuntav lõigatud nurk Õle tänava poolsel küljel. Järgnevatel aastatel püstitas Oha abihooneid, millest mitmed olid kivist. 1929. aastal tellis omanik projekti arhitekt Karl Tarvaselt (end. Treumann) hobusetall-vankrikuuri ümberehitamiseks laohooneks ja sellele Õle tänava poolsele küljele samamahulise pikenduse ehitamiseks.

Väljavõte 1922. aasta projektist (Aleksander Bürger) hobusetalli-vankrikuuri ehitamiseks.